Aeg lendab linnutiivul ja no kuidagi ei jõua siia kirjutada. Vahepeal on paljugi toimunud, selja taga on ka esimene pikem matk. Käisime nimelt esimest korda vees :) Mina ja Dida ning Merje ja Isabell, lisaks veel naabrid Christel ja Miimika. Oli väga kena päev ja hobused kappasid oma paarkümmend kilomeetrit kenasti läbi. Järgmisel päeval olime meie Merjega haiged ja Di ning Isabelli jalad kergelt turses. Aga ei miskit hullu :D
Pühapäeval saabus talli uus elanik - trakeeni ruun Equador. Suutis esimese kopliskäiguga lammutada aia ja istutada end keset märakarja, kes talle oma meelsust kohe näitasid. Et meil EI KÄI võõrad ruunad karjas. Õnneks lõppes kogu seiklus mõnede nahaaukudega ja nüüd oskab Equ kenasti oma aia piiridesse jääda. Pikemas perspektiivis tahaks ta muidugi märadele seltsiks sokutada, aga esialgu jätame neile üle aia tutvumiseks natuke aega. Peale selle pole Equ rohusöömisega harjunud, seega istub ta lõunati ja öösiti boksis. Mida peab tegema ka üks valitud seltsiline, kes sellega muidugi sugugi rahul pole :D
