Tänavu on täiesti uskumatu talv, lumi on kohati pea meetripaksune. Mets on nagu võlumuinasjutust ja kui paistab päike, särab terve maailm roosades ja sinistes toonides. Imeline :)
Lõpuks ometi saime Didale rautuse, mis võimaldab ka lumes liikumist, suurimad tänud sepp Ivile. Olemegi sel talvel olnud üle ootuste usinad, ratsutamas oleme käinud igal nädalal, kui mitte tihemini. Eelnevaid aastaid meenutades võiks seda suisa treenimiseks nimetada vist. Eilegi tegime naabriga koos mõnusa lumesõidu, teede pinnas on ülihea ja põldudel sygavas lumes kah pole viga :)
Üks kaunis hobune on läinud tagasi Hobustemaale - puhka rahus, Sonja!
